et
et

Korduvad küsimused

E-arve püsimakse tellimine

220 Energia arvete automaatseks tasumiseks peab olema täidetud 2 tingimust :

  • tellitud e-arve panka
  • sõlmitud e-arve automaatseks tasumiseks püsimakse leping

Püsimakse lepingu sõlmimiseks ja e-arve tellimiseks on vaja teada viitenumbrit, mille leiab meie elektriarvelt. Püsimakse lepingut saab sõlmida pangas, samuti saab pangas tellida panka saadetavat 220 Energia e-arvet.

Arvestada tuleb, et juhul kui panka on tellitud e-arve, aga pole sõlmitud püsimakse lepingut, siis saadame me panka küll e-arve, aga seda ei tasuta automaatselt, vaid see tuleb ise maksta.
Juhul kui on sõlmitud ainult püsimakse leping, siis seda infot pank meile ei edasta ja me ei tea arvet panka saata. Kui pangas pole arvet, siis ei saa ka toimuda selle automaatset tasumist püsimakse lepingu alusel.

Kuidas arvutatakse börsihind?

Arvele arvutatakse börsihind selliselt, et iga tunni tarbimine korrutatakse läbi sellesama tunni börsihinnaga.

Ühetariifse ja kahetariifse arvesti puhul jagab kuu elektritarbimise tundidele võrguettevõtja oma tüüpkoormusgraafiku alusel. Elektriarvel on vastavalt arvesti tüübile kahetariifse arvesti puhul öine ja päevane ja ühetariifse puhul põhitariif. Viimase jooksva aasta Elektrilevi tüüpkoormusgraafiku järgsed börsihinnad leiad börsihindade tabelis.

Kaugloetava tunniarvesti puhul on andmelaos juba tegelikud tunnitarbimise andmed. Seega on igal tunniarvestiga tarbijal oma isiklik börsihind, mida ta saab oma tarbimist jälgides suuresti mõjutada. Tunniarvesti puhul on elektriarvel üks hind kuna kõiki tunde eraldi arvestades puudub vajadus neid kunstlikult ööks ja päevaks eraldada.

Börsihinnaga elektriarve koostamisel korrutame iga tunni tarbimise sama tunni börsihinnaga.

Oma tarbimisandmed saate exceli kujul alla laadida Eleringi Andmelaost.

Börsihindu on võimalik jälgida ning alla laadida aadressil http://www.nordpoolspot.com/Market-data1/ valides piirkonnaks EE. Kindlasti tuleb arvestada, et elektribörs paikneb ajavööndis GMT+1, meie aga GMT+2.

Kas börsihind on öine ja päevane?

See küsimus on aktuaalne seni, kuni kasutatakse kahetariifseid arvesteid. 2016 aasta lõpuks vahetatakse kõik arvestid kaugloetavate tunniarvestite vastu ja siis meelevaldne öötariif/päevatariif arvestus kaob.

Tegelikult on börsil  iga tunni hind  erinev, ent päevase tariifi ajal tarbitav kogus jagatakse vastavalt kõikidele kuu päevatundidele ning öise tariifi ajal tarbitav jagatakse kõikidele kuu öötundidele. Vastavalt Elektrilevi reeglitele on päev ja öö jaotatud järgmiselt:
Päevatariif  kehtib esmaspäevast reedeni: suvel kell 8.00-24.00 ning talvel kell 7.00-23.00
Öötariif kehtib esmaspäevast reedeni: suvel kell 24.00–8.00 ja talvel kell 23.00–7.00 ning kõigil laupäevadel ja pühapäevadel

Mille alusel ettemaksu peab maksma?

Ettemaksu arve saadame lepingu kehtivuse esimese kuu alguses. Ettemaksu summa arvutame välja eelmise 12 kuu tarbimise põhjal. Börsihinnaga lepingute puhul võtame aluseks eelneva jooksva aasta keskmise kaalutud börsihinna.

Kellele peab näidud teatama?

Näidud tuleb endiselt teatada võrguettevõtjale. Näitude teatamisel märkige võrgulepingu number. Võrguettevõtja saadab näidud Eleringi andmelattu ja elektrimüüja võtab arvete koostamisel tarbimisandmed sealt. Elektriarve tegemisel võetakse aluseks näidud, mille võrguettevõte on andmelattu andnud.

Kuidas saan müüjat vahetada? 

Kui Te ei ole tänaseks ühegi elektrimüüjaga lepingut sõlminud, siis kasutate üldteenust. Üldteenuse kasutaja saab sõlmida elektrilepingu ükskõik millise müüjaga ja eelmist lepingut lõpetama ei pea.
Kui Teil on kehtiv elektrileping ja Te soovite müüjat vahetada, siis peab olemasoleva lepingu lõpetama, teatades sellest oma tänasele elektrimüüjale. Lepingu lõpetamisest etteteatamise aeg on sätestatud müüjate tüüptingimustes ja on reeglina 30 päeva.

Lepingu lõpetamise avalduse saab teha ka uue müüjaga internetis lepingut sõlmides, kui olete ennast eelnevalt ID-kaardiga tuvastanud. Et tarbijatele müüjavahetust lihtsamaks teha on müüjad omavahel andmete vahetuses kokku leppinud ja selline müüja vahetuse protsess toimib päev-päevalt järjest ladusamalt.

Kui suur peab tarbimine olemas, et saaksin valida elektrikütja paketti?

Tarbimise suurus ei ole tähtis – võite selle võtta ka väikese tarbimise puhul, ent suurema tarbimise puhul on antud pakett odavam. Kuna paketil on 85 sendine kuutasu, siis suurima efekti annavad need paketid alates 9 000 kilovatt-tunnisest aastatarbimisest. Sellisel juhul on kaalutud keskmisele börsihinnale lisaks makstav marginaal tõepoolest kõige väiksem.

Miks on ettemaksu pakett odavam?

Ettemaksuga hinnad kehtivad juhul, kui maksate prognoosi alusel ühe kuu elektri eest ette. Järgmisest arvest tasaarveldame üle- või alatarbimise.

Valides ettemaksuga paketi vähendate meie krediidiriski ja see võimaldab meil Teile „preemiaks“ paremaid hindu pakkuda. Ja me teeme seda heameelega.

Kas saan börsilt otse elektrit osta?

Teoreetiliselt jah, praktiliselt pigem mitte.

Kõigepealt peaks aastane tarbimine olema vähemalt 0,9 GWh . Kui on, siis tuleb täita baasnõuded ehk astuda börsi liikmeks, maksta iga-aastast liikmemaksu ja omandada elektrimüügi litsents. Elektrimüüja litsentsi saab taodelda suure osakapitaliga juriidiline isik. Elektribilansi haldusest ei hakka siinkohal kirjutamagi.
Nende nõuete täitmine on sadades kordades kallim, kui sääst, mida parimal juhul oleks võimalik mõne eluaja jooksul saada. Jätke need kulud rahumeeli müüja kanda ja küsige võimalikult väikese marginaaliga börsipakett.

Kas pääsent taastuvenergia tasust, kui ostan “rohelist energiat”?

Ei. Taastuvenergia tasu võrguarvel on poliitiline komponent . Seda tuleb maksta niikaua, kuni üldised huvid kaaluvad üles „tuulikuehitajate õigustatud ootused“.
Kui soovite ka tegelikkuses taastuvatest energiaallikatest toodetud “rohelist energiat” tarbida, siis saame Teile väljastada päritolusertifikaati, millel täpselt kirjas, kus  ja millisest toormest on elekter toodetud.

Kas elektrit saab ette osta?

Jah. Kui teete elektrimüüjaga fikseeritud hinnaga lepingu ja maksate mõned kuud ette, siis ongi see elektri ette ostmine. Sellisel juhul jääb elektri hinnatõusu risk elektrimüüjale. Piltlikult öeldes hoiab elektrimüüja Teie elektrit oma laos ja sealt saate seda vajaduse järgi mööda traati välja võtta.

Kui tihti saan elektrimüüjat vahetada?

Elektrimüüjat saab vahetada kasvõi igal kuul. Samas tuleb arvestada, et eelnevat elektrimüüjat lepingu lõpetamisest 30 päeva ette teavitada ja uue lepingu saab sõlmida mitte vähem, kui 21 päeva järgneva kalendrikuu algusest.

Kellele kuulub 220 Energia OÜ?

220 Energia OÜ osalus kuulub 100%-selt Eestimaisele kapitalile.